Suvinisu [Soft Wheat (Spring)]

Sordi valik

Talinisu sordid on aretatud kindla eesmärgiga kasutamiseks. Toidunisu või söödanisu sortidel on erinevad nõudmised kvaliteedinäitajate suhtes. Talinisu sortide valiku Eesti tingimustes määravad hea talvitumine ja haiguskindlus, samuti kasvuperioodi pikkus, et oleks võimalik planeerida optimaalset põllukultuuride viljavaheldust ja koristusaja graafikut. Suvinisu sortide valiku määravad kasutamisviis, potentsiaalne saagikus ja kasvuperioodi pikkus.

Mulla ettevalmistamine

Mulla ettevalmistamisega luuakse taimede kasvuks parimad tingimused. Sõltumata harimisviisist tuleb seemnetele tagada hea kontakt mullaga ja optimaalne külvisügavus, tavaliselt 2–3 cm, sõltuvalt mulla struktuurist ja niiskusesisaldusest. 

Külvamine

Eestis võib talinisu külviperiood piirkonniti erineda. Lõuna-Eestis algab optimaalne külviaeg varem kui Kesk- ja Põhja-Eestis. Võttes arvesse pikaajalisi vaatlusi, kestab Eestis talinisu optimaalne külviperiood 10. septembrist kuni 25. septembrini. Arvestama peaks viimastel aastatel täheldatud kasvuaja pikenemisega sügisperioodil ja sügisesest ülekasvamisest tingitud talvitumisvõime vähenemisega.

Väetamine

Talinisu 1 tonni terasaagi ja vastava koguse põhu moodustamiseks on vaja lämmastikku (N) 24–28 kg/ha, fosforit (P2O5) 8–11 kg/ha ja kaaliumit (K2O) 15–20 kg/ha. Fosforit ja kaaliumit sisaldava väetise koguse vajadus sõltub vastava elemendi sisaldusest mullas ja mulla happelisusest. Talinisu kasvatamiseks sobib muld happesusega 6.0 kuni 7.5 (pH KCl).

Saagi koristamine

Kui saagi koristamist pidurdavad vihmased ilmad, võib nisuterade kvaliteet kiiresti langeda. Sellistes tingimustes on suur oht, et kleepvalgu kvaliteedi ja langemisarvu näitajad halvenevad.

Üles