Kõrreliste helelaiksus [Zymoseptoria tritici]

Kahjulikkus

Nisu-helelaiksus, mida põhjustab Septoria tritici, on üks hukatuslikumaid ja enim levinud haigusi kõigis nisukasvatuse piirkondades Euroopas ja Lätis. Haiguse põhjustaja nakatab peamiselt nisulehti. Patogeeni toimimise tulemusel kaotab taim assimileerimisvõimelise lehepinna ning taimes tekib nihe orgaaniliste ainete tootmise ja tarbimise vahel. See omakorda põhjustab assimilatsioonitoodete ja lämmastikuühendite kogunemist lehtedes, mõjutab negatiivselt terade moodustumist ning vähendab 1000 tera massi ja gluteenisisaldust terades. Saagikadu sõltub nakkuse tasemest ülemistel lehtedel. Varane ja ulatuslik nakatumine Septoria tritici'ga võib vähendada saaki kuni 30%. Nakatumise tagajärjel nõrgeneb nisu võrsumine ja väheneb terade arv pähikutes.

Nakkusallikas

Haigustekitaja säilib mullapinnale jäänud taimejäänustel mitu kuud. Taimejäänustega koos pinnasesse küntud seened hävivad kiiresti. Kotteoste arv kasvab sügisel kiiresti ja nisukülvides nakatuvad uued tõusmed. Kevadel sporulatsioon väheneb märkimisväärselt. Septoria perekonna seened sõltuvad kõigis arengufaasides niiskusest. Lülieosed vabanevad ja lenduvad üksnes siis, kui lehed on niisked. Need jõuavad taime alumistelt lehtedelt ülemistele lehtedele ainult vihmapritsmete abil. Haigus on kõige hävitavam siis, kui nisu kõrsumise ajal on vihmane. Kotteosed võivad tuule abil läbida suuri vahemaid ja nakatada ulatuslikul alal uusi nisukülve.

Levimus

Mittesugulise paljunemise teel tekivad kerajad pükniidid, mis muutuvad küpsemisel üha tumedamaks. Pükniididest eralduvad püknospoorid, mis sarnanevad valgete, läikivate, limaste triipudega. Eoste teket, nende eraldumist pükniididest, levikut, haiguskulgu ja nekroosi kujunemist nisulehtedel soodustavad rohked sademed, pikemat aega märjad lehed ning õhutemperatuur 15–25 °C. Kuid ka sellist temperatuuri vajavad seened vähemalt 20 tundi, et taime nakatada. Suur nakatumise oht esineb siis, kui taimede lehed püsivad märjana vähemalt 35 tundi ja üle 90% õhuniiskus säilib veel 48 tundi. Vihma kineetilise energia toel kanduvad eosed taime ülemistele lehtedele. Kuna patogeen on agressiivne ka madalatel temperatuuridel, võib see levida ka leebe talve tingimustes. Haiguse latentne aeg Kesk-Euroopa viljakasvatuspiirkondades on umbes neli nädalat, st nakatumise hetkest kuni esmaste sümptomite ilmumiseni kulub keskmiselt neli nädalat.
Septoria tritici tekitab probleeme mõõdukates kliimaoludes, mis tagavad taimede aeglase, kuid pideva kasvamise. Sortide vastupidavus Septoria tritici nakkusele on erinev, nakatunud lehtedel võib täheldada erinevat pükniidide kogust ja eri suurusega laike.

Haigustunnused

Patogeen levib nisulehtedel, kõrtel ja lehetuppedel. Lehtedel tekivad esmalt helerohelised, ümarad kuni ovaalsed ebaühtlaste servadega laigud, mis hiljem muutuvad kollakaks või pruuniks. Laikude ühinemisel moodustuvad ebaühtlaste piiridega nekroosid, kuni leht kuhtub ja paatub.
Septoria tritici laikudel on ka palja silmaga nähtavad reastunud mustad viljakehad – pükniidid. Esimesed pükniidid tekivad kolletunud lehekudedes. Mikroskoobiga suurendamisel võib näha, et need on algul helepruunid, seejärel muutuvad tumepruuniks või mustaks, mustade servade ja heledate avadega. Septoria nodorum'i seentega võrreldes on Septoria tritici pükniidid väiksemad ja tumedamad ning ovaalse kujuga. Valgustamisel on näha valgeid, limaseid eosetriipe.

Sarnased haigused

Sageli võib nisulehtedel leida nii Septoria tritici kui ka Septoria nodorum syn. Stagonospora nodorum (Berk.) patogeene. Nende eristamiseks tuleb vaadata viljakehi: Septoria nodorum'i viljakehad on meevärvi või punakaspruunid, aga Septoria tritici pükniididel on iseloomulikud mustad servad. Pigmenteerumise tugevnemisel muutuvad viljakehad mustaks.

Tõrje

Vastupidavate sortide kasvatamine
Agrotehnilised meetmed, mis vähendavad nakkuse materjali kogust (taimejäänuste töötlemine pinnasesse)
Viljavaheldus
Orgaanilise aine suurendamine mullas

Fungitsiidid

Septoria tritici korral on oluline peatada nakkus võimalikult vara. Haiguse piiramiseks on soovitatav kasutada fungitsiide, mis sisaldavad eri liiki toimeaineid (näiteks strobiluriini ja asooli või karboksamiidide toimeainete kombineeritud fungitsiide).