Kroonrooste [Puccinia coronata avenae]

Kahjulikkus

Haigustekitaja on Puccinia coronata f.sp. avenae. Kaera kroonrooste on levinud kogu maailmas. Kõige enam ohustatud on soojad ja niisked piirkonnad. Kuna patogeen vajab kõrget temperatuuri, levib haigus Kesk-Euroopas tavaliselt veidi aega enne saaki. Märkimisväärne saagi vähenemine võib tekkida üksnes siis, kui nakkus on väga tugev.

Nakkusallikas

Kevadel idanevad taimejäänustel talieosed. Need on kaksiktuumalised eosed, mille vaheperemees on türnpuu.

Levik

Talieosed moodustavad veel ühe eoseliigi – kandeosed, mis nakatavad vaheperemehena türnpuud. Alates mai keskpaigast kuni juuni keskpaigani moodustuvad türnpuu lehtede alaküljel nõndanimetatud etsiidid. Etsiidid on kollakaspunakad näsajad eosepadjandid, millest vabanevad kevadeosed kanduvad peamisele peremeestaimele – kaerale. Nakatumise tulemusel tekivad alates juuni keskpaigast lehtedele oranžid ümarad kuni ovaalsed suvieoste padjandid. Vegetatsiooniperioodi lõpus tekivad suvieoslate ümber tumedad talieoste padjandid.

Haigustunnused

Kaeralehtede pealmisel ja alumisel küljel on näha ereoranže suvieoste padjandeid. Need paiknevad eraldi või on (tugeva nakkuse korral) koondunud suuremateks ebaühtlasteks laikudeks. Tunnused võivad ilmneda ka lehetuppedel, sõkaldel ja teradel. Hiljem tekivad suvieoste padjandite ümber ümarad tumepruunid kuni mustad talieoste padjandid. Erinevalt suvieoslatest moodustuvad talieoste padjandid epidermise alla.

Sarnased haigused

Sarnased tunnused on ka kõrreliste kõrreroostel (Puccinia graminis f. sp. avenae).

Tõrje

Vastupidavate sortide kasvatamine
Optimaalne külviaeg
Tuulekaera tõrjumine
Vältida kaera kasvatamist türnpuude läheduses.

Fungitsiidid

Kui kroonroostet täheldatakse enne kaera õitsemist, tuleb teha patogeenide tõrje fungitsiididega.