Toimus BASF Agro talveseminar “Kaalutletud lahendus”

29.01.2026

20.01.2026 toimus järjekordne BASFi talveseminar, sel korral pealkirjaga “Kaalutletud lahendus”. Paides toimunud üritust jäi meenutama aktiivne publikuhuvi – järjekordselt lõi osalejate arv üle eelmisel aastal püstitatud rekordi. Päev möödus asiselt ja informatiivselt. BASFi agronoomide ettekannete läbi vaadati tagasi eelmisele hooajale, puudutati murepunkte, räägiti taimekaitselahendustest algavaks hooajaks ja meie portfelli lisandunud uutest toodetest. Külalisesinejate Neil Kay (BASF Agricultural Solutions Lääne-Euroopa regiooni asepresident) ja Ants-Hannes Viira (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht) vahendusel heideti pilk Eesti ja kogu Euroopa põllumajanduses ja regulatiivses keskkonnas toimuvale.
Lisaks tutvustati uuel hooajal põllumehi ootavaid kampaaniaid.

Allpool leitav:

BASF Agro 2026 talveseminari “Kaalutletud lahendus” täismahus videosalvestus
Otselingid ja lühiülevaated eraldi igale ettekandele
Fotogalerii

Head vaatamist!

Põllumajanduse vastupidavus muutuvas Euroopas - Neil Kay (video eestikeelse pealelugemisega)
Neil Key tõi oma kõnes välja, kuidas Euroopa põllumajandus on tugeva surve all regulatsioonide, kliimamuutuste, majandusliku volatiilsuse ja geopoliitiliste pingete tõttu. Need trendid on vähendanud töövahendite ja -võtete valiku võimalust põllumeeste jaoks ja tinginud kasumlikkuse languse. Oleme juba näinud põllumeeste demonstratsioone ja avaldusi, mis toovad esile vajaduse toe ja toetuste, kiiremate regulatiivsete protsesside ja vastupidavamate lahenduste järele.
BASF Agricultural Solutionsi poolt peame rõhutama, et tootlikkuse säilitamiseks ja tulevikus toiduga kindlustatuse tagamiseks on olulised faktorid innovatsioon, digitaliseerimine ja jätkusuutlikud tegevused. Meie strateegia keskendub teaduspõhise innovatsiooni pakkumisele, digitaalse ja täppispõllumajanduse edendamisele ning tihedale koostööle põllumeeste ja poliitikakujundajatega. Pikaajaline visioon on vastupidav ja jätkusuutlik toidusüsteem, mida iseloomustab suurem saagikus, väiksem keskkonnamõju ja põllumeeste heaolu paranemine.

Vastuoluline 2025 - Kristjan Kasearu
Eelmine aasta tõi Eesti põllumeestele väga vastuolulised ilmastikuolud – piirkonniti esines nii põuda kui ka liigniiskust. Ilm mõjutas oluliselt nii teraviljade kui rapsi kasvu ning saagikust. Kevad ja suvi olid valdavalt sajusemad ning päikesevaesemad kui tavaliselt, mis suurendas taimehaiguste riski ja pärssis terade moodustumist. Taliviljade külvipinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, kuid saagikuses esines piirkondlikult suuri erinevusi. Analüüsides teiste riikide kogemusi sarnaste tingimuste korral, näitavad katseandmed Prantsusmaalt, et liigne niiskus ja vähene päikesekiirgus võisid vähendada saagikust kuni veerandi võrra ning nägime, et sarnased mustrid ilmnesid ka Eestis. Kokkuvõtteks meenutas Kristjan, et riske aitavad hajutada mitmele sordile panustamine ja kohalikest oludest lähtuv strateegia.

T1 + T2 = T3 - Mark-Hubert Heil, Max Kurg
Teraviljade ettekandes viidati samuti, et talinisu külvipinnad on Eestis jõudnud lausa rekordtasemele, mis on aga suurendanud haigussurvet ja nõuab tähelepanelikumat seiret ning tõrjestrateegiat. BASF agronoomide sõnul aitab meie peamiste haiguste - helelaiksus, DTR, roosted ja fusarioos – levikule kaasa haiguse säilimist soosiv eelvili ja selle püsimisele soodne ilm. Katsed nii Eestis kui Lätis näitavad, et tugevamad fungitsiidilahendused, eriti toimeainet Revysol sisaldavad tooted, on alternatiividega võrreldes andnud suurema saagi ja parandanud mahukaalu. Alahinnata ei saa fusarioosi riski ning selle tõrje ajastamine õitsemisfaasi (BBCH 61–63) on saagi ja kvaliteedi säilitamiseks kriitilise tähtsusega. Rõhutame rõhutab tervikliku haigustõrje programmi (T1+T2) olulisust, millele täiendavalt T3 loob selge eelise stabiilsema saagitaseme tagamisel ning aitab minimeerida kvaliteediriski.
Sel kevadel ootame põllumehi osalema BASFi fungitsiidide kampaanias T1+T2=T3, mille tingimused avaldame peatselt.

Uudised ja AGRO MILES - Anna-Liisa Mandli, Karen Uudeberg
Turundustiimi esituses toodi välja hooaja alguse viis kasulikku uudist. Tutvustatati märtsis toimuvat AGRO MILES Iirimaa auhinnareisi, vajadust ja võimalusi liituda BASFi uudiskirjaga ning üle vaadata enda kontaktandmed lojaalsusprogrammis. Meeldejääva sõnumina tutvustati Rahvusvahelise naispõllumehe aastat, milleks on ÜRO käesoleva aasta nimetanud. Ettevõtmise eesmärk on väärtustada naiste rolli toidutootmises ja toetada nende panuse ja valdkonna ressurssidele ligipääsu suurendamist. Naispõllumehe aasta alguse tähistamiseks tehti kõigist BASF Talveseminaril osalenud naistest tore grupipilt.
Ettekandes jagati esimene info ka selle kevade suure AGRO MILES kampaania kohta, kus kõik BASFi tooteid ostvad lojaalsusprogrammi liikmed saavad osaleda uue sauna loosimises.

Liblikõieline vs raps - pikaaegne tulem - Sandra Hellat, Kristjan Kasearu
Esitluse eesmärk oli anda tuge pikaaegse külvikorra planeerimiseks. 2025. aasta põldherne, -oa ja suvirapsi majanduslik analüüs näitab, et liblikõielised olid ilmastiku ja turu tõttu riskantsed kultuurid, samas kui suviraps jäi tagasihoidlikult plussi. Pikema perioodi võrdlus näitab, et stabiilsema majandusliku tulemuse annavad vähemalt kaks kultuuri külvikorras, mis aitab tasakaalustada aastatevahelisi suuri kõikumisi. Tutvustasime mitmeid uusi lahendusi liblikõieliste ja rapsi umbrohutõrjeks, nagu Conaxis^® ja Cleravo^® Flex, mis pakuvad paremat toimespektrit ja paindlikkust.
Talirapsi osas on tähtis haigustõrje ja kasvureguleerimise vajaduse jälgimine kogu hooaja vältel. Siingi tutvustati uusi tooteid Architect^®, Revydas^® ja Revyona®. Rapsi ja liblikõieliste temaatika kokkuvõttes rõhutasid BASFi agronoomid mitmekesise külvikorra ja läbimõeldud taimekaitse olulisust, et tagada pikaajaline stabiilsus ja vähendada tootmisriske.

Hetkeolukord ja võimalused koostööks Eesti põllumajanduses - Ants-Hannes Viira
Seminaripäeva lõpetas külalisesineja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast tuues esmalt välja veidi statistikat - Eesti põllumajanduse kasv on viimastel aastatel aeglustunud. Seejuures on jäänud pidama teravilja, kaunvilja ja rapsi saagikuse tõus ning köögivilja ja kartuli toodang järsult langenud. Loomakasvatuses on mitme liigi arvukus ja lihatoodang vähenenud. Efektiivsus on jätkuvalt kasvanud piimatootmises, seda tänu aretusele, söötmisele ja parematele pidamistingimustele. Põllumajandustootjate kasumlikkust on vähendanud kulude oluline kasv viimastel aastatel (sööt, energia, väetised, intressid, rendid), mis tõstnud sõltuvust toetustest, kolm järjestikust pigem kehva põllumajandusaastat on lisanud täiendavat pinget. Väliskaubanduse bilanss näitab, et Eesti on konkurentsivõimeline piima, teravilja, rapsiõli ja elusloomade ekspordis, kuid tugevalt sõltuv puu- ja köögivilja, liha ja valmistoidu impordist.
Edasise arengu võtmena rõhutas Ants-Hannes Viira koostööd, investeeringuid lisandväärtusse, innovatsiooni ja sektori ühtset tegutsemist poliitikakujundajatega.