OTSE PÕLLULT: Esimesed väetised on nüüdseks põldudele antud

Nagu ikka, saab parima ülevaate põldudelt, kui need kõik läbi sõita otsast lõpuni. Avanes nii positiivseid kui ka negatiivseid vaatepilte. Milliseid, sellest kirjutab oma blogis Kagu-Eesti põllumees ja BASF Agricultural Solutions agronoom Kristjan Kasearu.

Üldjoontes näevad talinisu põllud üsna paljulubavad välja. Võrsumine on olnud sügisel hea. Väetamise hetkel oli vaade juba eelmisest korrast tuttaval põllul alljärgnev.

Peab ka tõdema, et metssigade populatsioon on taas tõusmas. Nende osavõtt põldude „harimisel“ on juba vaikselt häiriv.

Sügisene umbrohutõrje tasub ära. Sügisel sai enamusel talivilja põldudel umbrohutõrje tehtud. Täna on neil põldudel puhtus väga hea. Umbrohud on kolletunud ja kuivanud. Pildidl sügisene umbrohutõrje tehtud Flight Forte-ga 2 l/ha. Väga positiivne minu jaoks on see, et tõrje on toiminud suurepäraselt põldkannikesele, mis on üpris tülikas umbrohi, eriti pärast rapsi, mille herbitsiidid seda ei tõrju.

Kohati on näha ka helevalgeid klorootilisi umbrohtude lehti, mis näitab, et tõrje on toiminud. Ka hiljem tärganudumbrohud on saanud oma osa Flight Fortes sisalduva mullakaudse toimeaine läbi.

Kahjuks on ka põlde, kus jäi sügisene umbrohutõrje tegemata. Nendel põldudel oli varakult teravili koristatud ja koheselt teostatud kõrrekoorimine. Teadsin, et neil põldudel esineb nii laialehelisi kui ka kõrrelisi umbrohtusid nagu kesalill ja murunurmikas. Enne külvi tegin üldhävitava herbitsiidiga tõrje. Lootsin, et pindmises mullakihis olevad umbrohud idanesid ja üldhävitav tõrje tagab piisavalt puhta põllu. Lisaks sellele oli tegu viimaste külvidega. Paraku eksisin rängalt. Täna valitseb põllul olukord, kus nisu konkureerib umbrohtudega. Oleks on paha poiss nagu öeldakse, aga tagantjärele tarkus on see, et oleksin pidanud siiski ka nendel põldudel umbrohutõrje ära tegema.

Kesalillest saan lihtsasti jagu, plaanin kasutada Biathlon 4D 60 g/ha. Paraku murunurmika tõrjeks kevadel enam head lahendust pole.

Talirapsi põldudel on kohati olnud mureks madalamatel kohtadel seisnud vesi. Nendes kohtades on taimik kahjuks mädanenud. Õnneks pole need alad valdavad.

Rapsi rosetid vaikselt kosuvad. Kui öökülmad taanduvad ja saabub järgmine soojem periood, läheb fosfori ja boori segu pritsimiseks.

Põllud on vahepeal hoogsalt tahenenud. Kuna eelmise aasta põud mõjus allakülvidele rängalt, teostasime ristiku põldudele täiendkülvi.

Ka seemned on puhisega Kinto Plus töödeldud ja ootamas oma aega.